Miks me seda ikkagi teeme?

Digipööre on Pärnu linnas ja isegi juba maakonnas väga populaarne. Olgem ausad, milline õpetaja ei tahaks kasutada vahendit, mis on huvitav lastele kui ka õpetajale endale ning  lisaks aitab aega kokku hoida. Eks digipöörde kohta räägitakse ka negatiivselt. Mõned arvavad, et sedasi poel võimalik õppida, teised aga, et terve tund ongi tahvelarvuti või telefon käes ja laps aina vahetab keskkondi. Tegelikult ikka nii pole ja kes vähegi viitsib saab aru, et kõike tehakse ja kasutatakse mõistuse piires ning otstarbekalt. 

Samas ei ole veel päris kõigil nutivahendeid ning kui koolil ei ole ka alternatiivi kohe võimalik pakkuda, siis tuleb mõelda, kuidas kaasata ka neid lapsi, kel vahend puudub. Tegin kahe erineva klassi lastega katse. Quizziz.com keskkonnas, kus nutivahendi asemel lapsed kasutasid vastamiseks värvilist paberit. Oh seda segadust. Paberid olid laua all, laua kõrval, pinginaabri sahtlis ja igal pool mujal, kus nad olema pidid. Arvasin, et kui lapsi on vähem klassis, siis olukord muutub, aga ei. Ei pea olema just eriline geenius, et aru saada, kuivõrd kiiresti muidu oleks saanud tagasiside kätte. Lapsedki tõdesid, et nutivahendit kasutades säilib ausus ning ei ole võimalik spikerdada. Aga,et asjast aru saada, vaata seda videot :https://www.youtube.com/watch?v=hXh9ApsnvU4&feature=youtu.be

Mina arvan, et iga kogemus on õppimise ja õpetamise koha pealt väärtuslik ning digivahendeid ei tohiks karta kasutada :)